VÄLJAVÕTTED
KOIDU 60-62/KOMEEDI 14 SELETUSKIRJAST
Hoone põhinäitajad:
| 1. | Korruselisus | |
| maja M1 | 6 | |
| maja M2 | 5 | |
| 2 | Hoonealune pind | |
| keldrikorrusel (maa-alune) | 1649.5 m² | |
| maapealsed korrused | 1025.5m² | |
| 3. | Täisehitusprotsent | |
| keldrikorrusel (maa-alune) | 75% | |
| maapealsed korrused | 47% | |
| 4. | Suletud brutopind kokku | 6868.8 m² |
| s.h. kelder | s.h. 1649.5 m² | |
| s.h. maja M1 | s.h. 2598.6 m² | |
| s.h. maja M2 | s.h. 2620.7 m² | |
| 5. | Netopind kokku | 5676.2 m² |
| s.h. kelder | s.h. 1356.6 m² | |
| s.h. maja M1 | s.h. 2116.2 m² | |
| s.h. maja M2 | s.h. 2203.4 m² | |
| 6 | Kasulik pind kokku | 5645.0 m² |
| s.h. kelder | s.h. 1356.6 m² | |
| s.h. maja M1 | s.h. 2099.4 m² | |
| s.h. maja M2 | s.h. 2189.0 m² | |
| 7 | Tehnilised ruumid kokku | 31.2 m² |
| s.h. maja M1 | s.h. 16.8 m² | |
| s.h. maja M2 | s.h. 14.4 m² | |
| 7 | Terrassid, rõdud, galerii kokku | 896.2 m² |
| s.h. maja M1 | s.h. 367.1 m² | |
| s.h. maja M2 | s.h. 529.1 m² | |
| 8 | Parkimiskohti krundil | 54 tk |
| s.h. ühisgaraažis (1193.9 m²) | s.h. 45 tk | |
| s.h. garaažides (korterite juurde kuuluvad) |
s.h. 6 tk | |
| 9 | Kortereid | 54 tk |
| s.h. 1 toalised | 8 | |
| s.h. 2 toalised | 8 | |
| s.h. 3 toalised | 36 | |
| s.h. 4 toalised | 2 | |
| 10 | Tulepüsivusklass | TP 1 |
Hoone kasuliku pinna bilanss :
| Kasulik pind kokku | 5645.0 m |
| Eluruumide pind | 3867.9 m² |
| s.h. maja M1 | 1775.6 m² |
| s.h. maja M2 | 2092.3 m² |
| Üldkasutatav pind | 292.3 m² |
| s.h. maja M1 | 195.6 m² |
| s.h. maja M2 | 96.7 m² |
| Äripind | 128.2 m² |
| Mitteeluruumid (üldgaraaž, avatud garaažid 6tk, prügiruum) |
1356.6 m² |
| s.h. maja M1 | 566.3m² |
| s.h. maja M2 | 790.3m² |
ÜLDLAHENDUS
Rajatav kompleks koosneb kahest põhja-lõuna suunalisest, erineva kõrgusega (6- ja 5-korruseline), maapealsest mahust, mis on maa-aluse keldrikorrusega omavahel ühendatud. Keldrikorrusele on paigutataud vajalikud parkimiskohad (kokku 50tk.). Projekteeritav korterelamukompleks tugineb oma kõrguslikus lahenduses nii kesklinna lähedusele ja piirkonda ning selle lähiümbrusesse püstitatud olemasolevatele korterelamutele (kõrgused 4 ... 5 korrust).
Koidu tänava poolne maht on 6-korruseline ja oma kontseptsioonilt tegemist suhteliselt tüüpilise kahe trepikojaga kortermajaga. 1- korrusel on korterid, mis ulatuvad läbi kahe korruse. Sisehoovi avanevad korterid omavad avarat rõdu või terrassi. Maja esimesel korrusel, Koidu tänavale avanevatena, paiknevad äri-kontoripinnad, klaasvitriinfassaadi taga. 6-korruse korterite juurde kuuluvad katuseterrassid. Kummaski trepikojas paikneb üks lift. Koidu tänava äärne korterelamu on kahetrepikojaline kahe liftišahtiga hoone. Trepid ei ühenda keldrit maapealse korrusega. Keldrist pääseb ülesse ainult liftidega. Liftid liiguvad keldrist kuuendale korrusele, s.t. 7 tasapinda.
Kvartalisisene 5-korruseline maht on erilisema lahendusega n.n. galeriimaja, mille kõik korterid ulatuvad läbi kahe korruse (poolkorruse kaupa). Esimesel korrusel on individuaalsete garaažide- ja sissepääsudega n.n. ridamajatüüpi korterid. Ridaelamukorterite garaazi- ja sissepääsud on lahendatud pandustega soklikorruse tasandilt. Hoovipoolsele fassaadile avanevad vaheldumisi rõdud ja galerii. Hoonemahu poolitab läbi maja ulatuv trepikoda koos liftišahtiga. 5-korruse korteritel on sisekvartali poole avanevad väga avarad katuseterrassid. Korterid on mitmetasandilised poolkorruste kaupa, sissepääsudega galeriitasandilt.
Sisetänava äärsel n.n. galeriimajal on üks ühemarsilise trepiga trepikoda koos liftišahtiga, kusjuures trepp ühendab ka keldri maapealse väljapääsuga. Lift liigubb keldrist neljandale korrusele, s.t. 5 tasapinda.
Hoonekompleksis on 54 korterit, 1 ... 4-toalised. Korterite kontseptsiooniks on eristumine tavapärasusest ja maksimaalselt avatavate terrasside liitmine siseruumidega. Eritüübilised korterid toovad kaasa keerulisemate ja kallimate ehitusvõtete ning konstruktsioonide kasutuselevõtmise. Kesklinna kitsastes oludes on kogu ruum maksimaalselt ja säästlikult kasutatud võimaldamaks täiendava roheluse lisamist nii hoonete ümbrusesse kui katuseterrassidele. Võimaldatud maksimaalsel arvul autode parkimine keldrikorruse suletud parklas.
Kahte mahtu ühendaval soklikorrusel paiknevad tehnilised ruumid koos garaaziga (44 kohta).
VÄLISVIIMISTLUS
| Sokkel | monol. r/b |
| Seinad | tume tellis puhasvuuk l=65mm |
| rohelise puralkattega valtsplekk | |
| Katusekate | rohelise puralkattega plekkatus |
| kummibit. rullmaterjal (hor. mittekäidavad katused) | |
| Välistrepid | pesubet. mont. plaadid h=40mm |
| Pandused | betoonkividest parkett (soklikorrusele) |
| karestatud pinnaga monol. r/b (garaazi) | |
| Sisehoov (garaazi katus) |
erinevad pinnakatted, ,,pööratud konstrukts.-l.’’ monol. r/b plaat korterite terrassidel graniitkillustik terasuurusega 5 ... 10mm liiv murukate koos haljastusega (põõsad/ronitaimed) |
| Terrassid-galerii | monol. r/b plaat |
| Avatäited (aknad, rõduuksed) |
puitaknad freshklappidega kahekihiline klaaspakett, selektiivklaasiga |
| Rõdupiirded (rõdud, galerii) |
Postid metallist kanttorud 30x60mm, kuumtsingitud |
| Hor. piire met. kanttoru 40x70mm, kuumtsingitud | |
| mitteavanev klaasist rõdupiire lamineeritud-karastatud klaasist 4+4mm |
|
| puitrestid sügavimmutatud puidust (immut. kl. AB, tuletakistusklass D-s2,d2) |
|
| Rõdud | kummikattega spetsiaalne rõduvineerplaat met. kanduritel 70mm profiilplekk |
1.4.3 SISEVIIMISTLUS
| Koridorid/trepikoda | sein | monol r/b |
| põrand | Täisklinkerplaat | |
| trepp | betoonmarsid viimistluseta | |
| Keldrikorruse garaaž | sein | monol. r/b |
| põrand | Monol. R/B põrand, tolmutõke | |
| Tehnoruumid | sein | monol r/b |
| põrand | Monol. r/b põrand, tolmutõke | |
| Korterid | sein | Pahtel, valge alusvärv |
| põrand | Monol r/b, viimistlus vastavalt omaniku soovile | |
| Liftid | sein | Roostevaba teras, peegel |
| Laed | Värvitud mont. Betoonpaneel |
San. ruumides met. ripplaed
Korterite siseviimistlus (põrandad ja seinad) teostatakse vastavalt tellija soovile
Korterite välisuksed on tulekindlad met. turvauksed (värvitud). Siseuksed on siledad kilpuksed varustatud tuulutuspiluga (min. 15mm) lävepakuga, mis peab tagama nõutava õhuvahetuse.Värvitud või spoonitud siseuksed on eritellimus.
Elamutele on ettenähtud 6-kohalised reisiliftid, mis toimivad ilma masinaruumita. Nõutav ukseava laius on 800 mm. Liftid on mõlemas suunas korjava süsteemiga. Galeriimaja lift liigub 5 korruse vahel (kelderist neljandale korrusele), Koidu tn. äärse maja liftid liiguvad 6 korruse vahel (kelderist kuuendale korrusele). Keldrikorruse liftiuks on tuletõkkeklassiga EI 30, korrustel on tavalised uksed.
1.9.8 EHITUSTÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED
Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL2000 nõuetele.
1.9.9 VUNDAMENDID, KELDER, SOKKEL
Vastavalt ehitusgeoloogia aruandele on hoonele ettenähtud vaivundamendid. Vaiadele rajatakse rostvärk kandesinte paigaldamiseks.
Korruselamute kompleksile rajatakse kogu hoone ulatuses keldrikorrus, mida kasutatakse garaažina 44 autole ja soklikorrusena 6 korteri sisssepääsuks ning sinna juurde 6 auto varjualustena. Keldrikorrus rajatakse monol. r/b konstruktsioonis, armeerituna, välisseinte- ja liftišahtidega. Hoonete keskele jäävad kandvad siseseinad, monol. r/b konstruktsioonis. Keldriseinad kaetakse väljast poolt hüdroisolatsiooniga – hüdroisolatsioonvõõp + kummist isolatsioonimaterjal (s.o. vettpidav hüdroisolatsioonikiht keldrikorrusele).
Parkla rajamisel keldrisse paigaldatkse põrandaplaadi alla polüstüroolsoojustusplaadid (100mm) ja killustikalus (min. 200mm). Vihmaperioodil tuleb vajadusel kasutada kaevise veest tühjendamisel pumpamist kanalisatsiooni (kooskõlastatult AS Tallinna Vesi) . Kõrge pinnavee tõttu (maapinnast 0.75 ... 1.50m) tuleb rajada drenaaži- ja sajuvee pumpla (põhja abs. kõrgus 6.50) ning drenaažisüsteem (dreenide vahe 15m), mis elamukompleksi drenaazivee kanalisatsioonisüsteemi pumpab ning sellega keldrikorruse kuvana hoiab.
Väljastpoolt kaetakse keldrikorrus 100mm polüstüroolist soojustusega, mille välisviimistlusena rajatakse monol. r/b viimistluskiht 120mm.
1.9.10 KORRUSELAMU KANDESEINAD, TALAD, VAHELAED
Elamu kandesüsteemiks on monol. r/b põikseinad (190mm), mis toetuvad keldrikorruse monol. r/b konstruktsioonis seintele.
Vahelaed rajatakse monteeritavatest r/b paneelidest, kõrgusega 220/265mm. Monteeritavad vahelaepaneelid ühendatakse ühtseks töötavaks plaadiks ümbritsevate monoliitsete ja armeeritud vöödega.
Korterelamute korteritevahelised seinad, trepikoja seinad ja trepikojaga liituva liftišahti seinad monol. r/b konstruktsioonis, seinad paksusega 190mm. Seinad toetuvad monoliitsetele r/b keldriseintele. Välised mittekandvad seinad rajatakse ,,Columbia’’ plokist 190mm ja met. karkass kergseintena.
Hoone ruumiline jäikus tagatakse monteeritavate r/b paneelide-, kandvate monol. r/b seinte- ja liftišahtidega ning monol. r/b keldriseintega.
Korterite sisemised seinad ehitatakse metall-kipskarkass konstruktsioonis (topeltkips mõlemal pool 2x13mm).
Hoone välisseinad ,,Columbia’’ betoonplokkidest (190mm), kaetud soojustuskihiga (kokku 180mm; soojustus 150mm + tuuletõke 30mm) ning viimistletud tumeda tellisega puhtal vuugil (65mm).
1.9.11 SISETREPID, VÄLISTREPID, LIFTISAHT
Projekteeritaval hoonekompleksil on 3 trepikoda ja 3 liftišaht. Trepipodestid koos trepimarssidega monteeritavatest tehaseelementidest. Trepipodestid koos marssidega toetatakse trepikoja seintele (monol. r/b). Ühendused monoliitiseeritakse jootebetooniga.
Sisetänava äärsel n.n. galeriimajal on üks ühemarsilise trepiga trepikoda koos liftišahtiga, kusjuures trepp ühendab ka keldri maapealse väljapääsuga. Lift kulgeb keldrist neljandale korrusele, s.t. 5 tasapinda.
Koidu tänava äärne korterelamu on kahetrepikojaline kahe liftišahtiga hoone. Trepid ei ühenda keldri- ja maapealset korrust. Keldrist pääseb ülesse ainult liftidega. Liftid liiguvad keldrist kuuendale korrusele, s.t. 7 tasapinda.
Trepiastmete ja podestiplaatide viimistlus vastavalt arhitektuursele osale. Trepipodestid on tehases valatud monteeritavad elemendid, mille viimistluseks jääb tehasevalu. Podestid kaetakse klinkerplaatidega.
Liftišahti maapealne osa monol. r/b konstruktsioonis (190mm). Keldris liftišaht monol. r/b konstruktsioonise (240mm), sarnaselt keldri kandeseintele.
Välistrepp trepikotta mont. r/b astmetega (mosaiikbetoonplaadid), metallkanduritel. Pandus sisehoovi teostatakse betoonkivist parketiga. Välistrepp ja pandus varustatakse vajadusel küttekaabliga.
Tugimüür sisehoovis valatakse monoliitsest r/b-st.
1.9.12 KATUSETERRASSID, KATUS
Soojustusena kasutatakse mittekäidaval katusel mineraalvillmatte. Käidavate katuste soojustus on polüstüroolplaadid, kaetuna hüdroisolatsiooni ja laagerkihil monol. betoonplaatidega.
Katuseterrassidelt juhitakse sadeveed läbi sisemiste äravoolulehtrite sadeveepüstikutesse. Kõik sadevetelehtrid varustatakse elektriküttekaablitega vastavalt elektriosa projektile.
Katuse parapetid kaetakse 0.6mm plekiga. Plekkide värvitoon vastavalt arhitektuursele lahendusele. Mittekäidav katus kaetakse valtsplekiga, vihmavesi juhitakse torudega.
1.10.4.2 VENTILATSIOON
Hoone ventilatsioon on kavandatud alljärgnevalt:
-garaažis on mehaaniline sissepuhke- väljatõmbeventilatsioon, mis täidab ka garaaži õhkkütte funktsiooni. Süsteemi teenindavad sissepuhkeseadmed (2 tk. S1 JA S2) ning katuseventilaatorid (2 tk., V1 ja V2). Kelder on jaotatud tuletõkkekonstruktsioonidega kaheks sektsiooniks (max 800m²).
Lisaks on garaažis automaatne mehhaaniline suitsuärastus, mida teenindavad vastava otstarbelised ventilaatorid (2 tk, SA1 ja SA2). Suitsuärastus toimub läbi sisehoovi rajatavate korstnate kaudu.
-Korterites on mehaaniline väljatõmbeventilatsioon. Väljatõmbeventilatsiooni teenindavad katuseventilaatorid, iga šahti otsas, mis hoiavad konstantset alarõhku väljatõmbeventilatsioonisüsteemides. Süsteemid on lahendatud selliselt, et korterites on võimalik väljatõmmet tõhustada. Selleks on ette nähtud san sõlmedesse 24VAC elektrilise ajamiga ning aegreleega väljatõmbelemendid, mida on võimalik manuaalse lülitusega etteantud ajaks (nt.15 min.) rohkem avada ning köökide kohtäratõmbed on varustatud üldväljatõmbe osaga ja lisaks klapiga mille avamisel tõhustatakse väljatõmmet pliidi kohalt. Korteritest väljatõmmatav õhk kompenseeritakse aknaraamidesse paigaldatavate värskeõhuventiilide abil (Fresh).
-Trepikojas ning liftišahtis on loomulik ventilatsioon.
Ventilatsioonitorude läbiviimisel tuletõkkekonstruktsioonist kasutatakse tuletõkkeklappe.
LUBATUD MÜRATASEMED RUUMIDES (EPN 18.3.1)
Korterites:
Elutuba 30 dB(A)
Magamistuba 30 dB(A)
Esik 35 dB(A)
Köök 35 dB(A)
Garderoob 35 dB(A)
Söögituba 30 dB(A)
Pesuruum 40 dB(A)
WC 35 dB(A)
Saun 35 dB(A)
Muud ruumid:
Trepikoda 40 dB(A)
Garaaz minimaalne tehniliselt võimalik
Tehnilised ruumid minimaalne tehniliselt võimalik
1.11.8.2 VALVESIGNALISATSIOON
Valvesignalisatsioon on ette nähtud garaažis, keldrikoruse tehnilistes ruumides. Keldrikorruse valvekeskus paigaldatakse koos sõrmistikuga elektrikilbiruumi. Korterite valvekekused paigaldadakse varjatult korteri esikusse. Samasse paigaldatakse ka sõrmistik. Garaaži valvesignalisatsiooni mahavõtmine ja pealepanek tomub automaatselt garaaži läbipääsusüsteemi kasutamisel. Garaaži sisenemisel ja väljumisel peab iga siseneja (väljuja) kasutama oma distantskaarti. Vastupidisel juhul annab valvesignalisatsioon häire. Keldrikorruse valvekeskusele edastatakse ka korterite väljatõmbeventilaatorite ja drenaažipumpade häireteade. Valvesignalisatsioonis kasutatakse magnetkontak- ja passiivseid infrapunaandureid. Lisaks paigaldatakse korteritesse 12 V optilised suitsuandurid. Korterite valvekeskuse ja andurid ostab korteri valdaja. Valvesignalisatsiooni töövõtus on korterite osas ainult kaabelduse väljaehitamine. Valvekeskuste häireteade edastatakse telefonikom-munikaatorite kaudu turvafirmale. Lisaks on ette nähtud kohapeane helisignaal ja ühe üldise valvehäire edastamine turvafirmale raadiosaatja kaudu. Sama raadiosaatja kaudu edastatakse ka tulevalvekeskuse status ja häire. Raadiosaatja häireteadete edastamiseks paigaldab turvafirma. Valvesignalisatsiooni kaabeldus teha signalisatsioonikaabliga SQR keldris pinnapealselt, mujal süvistatult. Siirdumisel ühest tuletõkkesektsioonist teise tuleb signalisatsioonikaabli läbiviik piirdest tihendada tulepüsiva mastiksiga, vastavalt piirde tulepüsivusele Valvesignalisatsiooni keskustes paiknevad akud peavad tagama reservtoite põhitoite kadumisl ajavahemikus 24h valvet+30min häiret.
11.8.6 UKSETELEFONIDE SÜSTEEM
Elamukompleksis on ette nähtud uksetelefonide süsteem ,mis võimaldab suhelda elamu peaukse taga oleva külalisega ning avada peaust distantselt. Uksetelfonide kaabeldus teha MHS tüüpi kaabliga süvistatult. Kaablite paigaldamisel põrandas ning ehituskonstruktsioonide läbimisel paigaldatakse kaablid plasttorus. Siirdumisel ühest tuletõkkesektsioonist teise tuleb kaabli läbiviik piirdest tihendada tulepüsiva mastiksiga, vastavalt piirde tulepüsivusele
KAVANDAJAD
Tellija/arhitekt:
Rein Murula Arhitektuuribüroo; Tehnika tn.55/Roopa tn.23, Tallinn
Rein Murula; tel. 648 4013; faks 648 4010.